Treeni meistriga!

Ootan oma treeningrühmadesse kõiki spordihimulisi 1.-6. klassi lapsi!

 

 

 

 

 

Judoteemalisi linke ja teoseid

Selle postituse alla lisan jooksvalt linke/saateid/teoseid, mida avastan judo kohta. Seega tasub huvilistel aeg-ajalt pilk peale visata, kas midagi uut ja põnevat on juurde tulnud.


Judoteemalisi veebilehekülgi:
Eesti Judoliit - www.judo.ee
Spordiklubi Tartu DO - www.do.ee

Euroopa Judoliit - www.eju.net
Rahvusvaheline Judo Föderatsioon - www.ijf.org
Rahvusvaheline judo infobaas - www.judobase.org
Võistluste otseülekanded - www.ippon.tv
Võistlustulemused - www.ippon.org


Judoteemalisi raamatuid eesti keeles:
"Džuudopoisid", J. Põldma, 1985 ja 2007
"Eesti judo 40", T. Lume, T. Lääne, T. Meijel, 2010
"Eesti politsei sport läbi ajaloo", H. Linn, 2014 (judost lk 456-460)
"Indrek Pertelson. Kojujõudmine.", I. Parbus, 2005
"Judo meile", A. Lutsar, 1998
"Väike judoõpik", R. Bonfranchi, U. Klocke, 2002


Judoteemalisi artikleid:
"What every athlete can learn from judokas" ("Mida iga sportlane võiks judokatelt õppida") -  http://blog.voltathletics.com/home/2015/4/29/athletes-learn-from-judokas


Judoteemalisi saateid ja videoid:
"Džuudopoisid" - https://arhiiv.err.ee/vaata/d-382-uudopoisid/similar-92762
"They become super heroes" ("Nad muutuvad superkangelasteks") - https://www.youtube.com/watch?v=Bz8VVmg4Hn0&feature=youtu.be

Judo ajaloost ja reeglitest

Judo on spordiala, mis sai alguse Jaapanis 1882. aastal Jigoro Kano eestvedamisel. Seega on selle spordiala ajalugu väga pikk ja põnev, selle aja jooksul on palju muutunud.

Judo puhul on oluline märkida ära ka see, et lisaks spordialale on tegemist ka teatava enesekaitseoskusega.

Judo on kahevõitlusala, mis tähendab, et korraga on tataamil kaks võistlejat, kes satuvad vastakuti vastavalt kaalukategooriale ja loosile. Kaalukategooriaid on judos kokku 14 - 7 naistele ja 7 meestele, naiste kõige väiksem kaalukategooria on kuni 48kg, meestel kuni 60kg ning raskekaalud on vastavalt 78+kg ja 100+kg.

Üks matš kestab 5 minutit ning võidab võistleja, kellel on kõrgemahindeline heide sooritatud. Kui üks võistlejatest sooritab suurepärase heite hindele ippon, siis lõppeb matš ja heite sooritanud võistleja saab matšivõidu.

Võistlejad kannavad kas valget või sinist judogit vastavalt loosile ning võistlusrüül on spetsiifilised reeglid, mida enne võistlusi kontrollitakse ja mis on aegade jooksul korduvalt muutunud. Autasustamistseremoonial kantakse alati valget vormi.

Judo harrastajate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega, mida eristavad erivärvilised vööd. Õpilase tasemel on kuus astet, mille vöövärvide järjestus on madalamast kõrgemaks valge, kollane, oranž, roheline, sinine ja pruun. Dani puhul on 1.-5. tasemel must, 6.-8. punavalge, 9.-10. punane vöö ning 12. tasemel lai valge vöö (omistatud vaid judo loojale Jigoro Kanole). 11. vööastet välja ei anta.

Lisaks loe judo reeglite muutustest ja arengust: http://judoinfo.com/rules2.htm

Senine treeneritöö

Alustasin treenerina 2010. aastal esialgu Tähtvere lasteaias päris pisikeste põngerjatega ja Veeriku Koolis koolilastega. Lasteaialastega veetsin ühe õppeaasta ning siis jäin treenima vaid suuremaid lapsi Veerikule. Esimene treeneriaasta oli kindlasti väga õpetlik, minu jaoks on oluliselt lihtsam treenida ja oma teadmisi edasi jagada veidi suuremate lastega, mistõttu otsustasingi lasteaiarühmaga mitte jätkata. Ehkki 1. klassi õpilased ei ole veel oluliselt suuremad viimase rühma lasteaialastest, on nendega töö minu jaoks kuidagi paremini mõtestatud.

Samuti pean oluliseks, et liigun edasi oma trennilastega, kes on vahepeal juba 4.-5. klassi noorteks kasvanud. Väga põnev on näha nende edasiminekut, elada kaasa nende võistlustele ja tunda uhkust aina paranevate maadluste üle. Samal ajal ka algajaid treenides on kontrast eriti huvitav, ka väiksemaid innustab näha veidi suuremaid ja osavamaid ning nende poole püüelda.

Tulevast õppeaastast, 2015/2016 õa-st alustan treeninguid Annelinnas, seda nii Tartu Descartes´i Koolis kui ka Hansa Koolis ning ühistreeningud toimuvad A le Coq spordihoones.

Minuga jätkavad mõned senised tublid tulevased meistrid ning liituda saavad nii juba judoga tegelenud noored kui ka päris algajad 1.-6. klassini. Trenni on oodatud nii poisid kui ka tüdrukud.

Lisaks treeneriametile pean oluliseks mainida ka õpetajatööd, mida olen kaks aastat teinud hariduslike erivajadustega laste koolis. Tegemist on kindlasti väljakutseterohke tööga, mis toetab tugevalt mind treeneritöös ja vastupidi. Ka tuleval õppeaastal jätkan õpetajana ning kes teab, ehk isegi klassijuhatajana...

Treenin noori Spordiklubis Tartu DO

Noored võitlejad võistlustel

Kohtunikuna laste võistlustel

Minust



Olen põline tartlane - sündinud ja elanud kogu oma elu heade mõtete linnas. Kooli läksin 1997. aastal Miina Härma Gümnaasiumisse, kuna see kool on meie perekool olnud juba aastakümneid. Marakratt nagu ma olin, panid vanemad mu trenni, et energiat kusagil kulutada ja kuna kodule kõige lähem trenn oli justnimelt judotrenn, siis sinna ma sammud seadsin.

Seega olen judoga tegelenud suurema osa oma elust, alustasin 7-aastaselt treener Riina Toomise juures, kust sai spordipisik nii külge, et tänaseni tegelen igapäevaselt judoga. Kogu oma treeningkarjääri olen veetnud Spordiklubi Tartu DO (http://www.do.ee/) ridades, nüüd seda nii sportlase kui ka treenerina.

Pärast gümnaasiumi lõppu oli ainuvõimalik valik minna edasi ka ülikooli õppima. Tihedad võistlus- ja laagrisõidud ei jätnud muud valikut, kui astuda sisse Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda, mida ka tegin. Ehkki vahepeal oli keeruline leida aega õpinguteks, sai kõik vajalik edukalt tehtud ja nüüdseks oman kõrgharidust. Lisaks on mul treenerikutse 5. tase. Mind küll huvitasid teisedki erialad, kuid hetkel arvan, et tegin õige valiku. Pooldan väga seda, et lapsed käivad trennis kõrghariduse omandanud treeneri juures, mis tänapäeval tundub aina harvemaks nähtuseks jäävat. Seega arvan, et olen olnud õigel teel ka oma akadeemilistes valikutes.

Kogu selle tegevuse vahepeal otsustas kaitseväe arstlik komisjon, et mina ei ole sobilik ajateenistuse jaoks. Patrioot nagu ma olen, apelleerisin seda otsust, kirjutasin avaldusi ja otsustasin siiski omal tahtel ja vastutusel ajateenistusse minna. Nüüdseks olen reservis pärast staabi- ja sidepataljoni ajateenistuse läbimist.

Endiselt võistlen ja tegelen aktiivselt ka ise spordiga, kuid aina enam pühendun ka väikestele tulevastele meistritele.

Praegu tundub, et üks täiustab teist - aktiivne võistluskogemus mul endal hoiab soojana selle tunde, mis lastel võistluste ajal on. Usun ja loodan, et kasutan seda hästi ära.

Eesti koondisesse kuulun aastast 2009 ja praegu juhendab mind seal Aleksei Budõlin, kelle abil sihime ikka kaugemale ja kõrgemale.

Võistlustulemustena on minul praegu ette näidata mõned tiitlid. Kindlasti pean oluliseks kõiki Eesti meistritiitleid, mida praegu on mul kokku kümme (viimane saavutatud jaanuaris 2016).

Kaugemalt olen püüdnud kaks Põhjamaade meistritiitlit, kaks Euroopa meistrivõistluste hõbemedalit (U20 ja U23), ühe maailmakarika kuld- ja ühe hõbemedali, viis maailmakarika pronksmedalit ja kolm Euroopa karika kõige säravamat medalit.

Lisaks neile on sihte veel mitmeid, millised ja millal neist püütud saavad, näeb jooksvalt. Küll aga kavatsen kõiki neid kogemusi kasutada oma treeneritöös ja loodan oma noori staare innustada samuti ühel päeval maailmaareenile jõudma.

Ehkki minu esimene valik on alati olnud judo, pean oluliseks mitmekesist treeningut, mistõttu tegelen aktiivselt ka korvpalliga. Ka oma õpilasi püüan arendada võimalikult mitmekülgselt, et seeläbi nii üldfüüsilised kui ka judotulemused paraneksid. Ise olen küll rohkem pühapäeva-korvpallur, kuid suureks auks oli saada osa 2014. aasta SELLi mängudel Tartu Ülikooli eest lisaks judole võideldes ka korvpallis ning lõpptulemuseks saavutasime kolmanda koha  (judos loomulikult esimene koht).

Püüan seda postitust uuendada, kui minu tegemistest miskit märkimisväärset muutub, kuid jooksvalt on võimalik infot lugeda minu Facebooki leheküljelt:

https://www.facebook.com/pages/Juhan-Mettis/411312302300236?fref=ts