Minu omadest läksid võistlustulle veel Samuel ja Minni, kellest esimene oli korralikult haige nädal enne võistlust, aga nagu talle kohane, siis tervise pärast trennist puudub ja võistlustel paugutab. Kass Arturil oli samuti, trenni varbaluu murru tõttu ei saanud, aga võistlusel teibitult kohal - võitleja poiss ja loomulikult tegi puhta töö. Meistrikatel siis auväärne kolmas koht. Küllap andis oma jälje vahetult põetud haigus ja sellepärast trennist puudumine, aga väga tubli, poiss maadles hästi.
Minni on mul samuti staar. Tema on üks neist õpilastest, keda iga treener tahab õpetada. Püüdlik ja võitleja hingega, pingutab ja tahab õppida. Mul on väga hea meel, et minu rühmas selliseid lapsi on, lausa lust sedasi tööd teha. Loomulikult tulevad nii ka tulemused ning Minni MV läks hõbeda-väärselt. Tubli töö jällegi. Seega sain ma täiskomplekti medaleid ja võib pika päevaga rahule jääda.
Samuel, Kaspar, Minni |
Olen uhke, võistlus läks korda, kõik kolm maadlesid hästi ja nagu näha, siis ka edukalt!
MV nädalal tutvustasin oma trennilastele ka oma päris isiklikku last lõpuks. Küsitud ta järgi ja tervitatud on, isegi värvitud muna saadeti pühade ajal, toredad lapsed, eks. Seega oligi viimane aeg viia ta trenni, enne kui beebist suur mees saab, sest kasvutempo on metsik... Kahe kuuga lisandunud 13 cm on väidetavalt keskmisest rohkem. Beebi tutvus mattidega, lapsed beebiga. Paluti kohe teda veel kaasa võtta, aga eks ta üks väike tähelepanu segaja ole - kõigil oli nii põnev, et pärast iga harjutust oli vaja titat vaadata. Samas oli kord kohe parem. Võta siis näpust, ehk peangi ta abitreeneriks vormistama...
Väsitav trenn |
No comments:
Post a Comment