Olen põline tartlane - sündinud ja elanud kogu oma elu heade mõtete linnas. Kooli läksin 1997. aastal Miina Härma Gümnaasiumisse, kuna see kool on meie perekool olnud juba aastakümneid. Marakratt nagu ma olin, panid vanemad mu trenni, et energiat kusagil kulutada ja kuna kodule kõige lähem trenn oli justnimelt judotrenn, siis sinna ma sammud seadsin.
Seega olen judoga tegelenud suurema osa oma elust, alustasin 7-aastaselt treener Riina Toomise juures, kust sai spordipisik nii külge, et tänaseni tegelen igapäevaselt judoga. Kogu oma treeningkarjääri olen veetnud Spordiklubi Tartu DO (http://www.do.ee/) ridades, nüüd seda nii sportlase kui ka treenerina.
Pärast gümnaasiumi lõppu oli ainuvõimalik valik minna edasi ka ülikooli õppima. Tihedad võistlus- ja laagrisõidud ei jätnud muud valikut, kui astuda sisse Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda, mida ka tegin. Ehkki vahepeal oli keeruline leida aega õpinguteks, sai kõik vajalik edukalt tehtud ja nüüdseks oman kõrgharidust. Lisaks on mul treenerikutse 5. tase. Mind küll huvitasid teisedki erialad, kuid hetkel arvan, et tegin õige valiku. Pooldan väga seda, et lapsed käivad trennis kõrghariduse omandanud treeneri juures, mis tänapäeval tundub aina harvemaks nähtuseks jäävat. Seega arvan, et olen olnud õigel teel ka oma akadeemilistes valikutes.
Kogu selle tegevuse vahepeal otsustas kaitseväe arstlik komisjon, et mina ei ole sobilik ajateenistuse jaoks. Patrioot nagu ma olen, apelleerisin seda otsust, kirjutasin avaldusi ja otsustasin siiski omal tahtel ja vastutusel ajateenistusse minna. Nüüdseks olen reservis pärast staabi- ja sidepataljoni ajateenistuse läbimist.
Endiselt võistlen ja tegelen aktiivselt ka ise spordiga, kuid aina enam pühendun ka väikestele tulevastele meistritele.
Praegu tundub, et üks täiustab teist - aktiivne võistluskogemus mul endal hoiab soojana selle tunde, mis lastel võistluste ajal on. Usun ja loodan, et kasutan seda hästi ära.
Eesti koondisesse kuulun aastast 2009 ja praegu juhendab mind seal Aleksei Budõlin, kelle abil sihime ikka kaugemale ja kõrgemale.
Võistlustulemustena on minul praegu ette näidata mõned tiitlid. Kindlasti pean oluliseks kõiki Eesti meistritiitleid, mida praegu on mul kokku kümme (viimane saavutatud jaanuaris 2016).
Kaugemalt olen püüdnud kaks Põhjamaade meistritiitlit, kaks Euroopa meistrivõistluste hõbemedalit (U20 ja U23), ühe maailmakarika kuld- ja ühe hõbemedali, viis maailmakarika pronksmedalit ja kolm Euroopa karika kõige säravamat medalit.
Lisaks neile on sihte veel mitmeid, millised ja millal neist püütud saavad, näeb jooksvalt. Küll aga kavatsen kõiki neid kogemusi kasutada oma treeneritöös ja loodan oma noori staare innustada samuti ühel päeval maailmaareenile jõudma.
Ehkki minu esimene valik on alati olnud judo, pean oluliseks mitmekesist treeningut, mistõttu tegelen aktiivselt ka korvpalliga. Ka oma õpilasi püüan arendada võimalikult mitmekülgselt, et seeläbi nii üldfüüsilised kui ka judotulemused paraneksid. Ise olen küll rohkem pühapäeva-korvpallur, kuid suureks auks oli saada osa 2014. aasta SELLi mängudel Tartu Ülikooli eest lisaks judole võideldes ka korvpallis ning lõpptulemuseks saavutasime kolmanda koha (judos loomulikult esimene koht).
Püüan seda postitust uuendada, kui minu tegemistest miskit märkimisväärset muutub, kuid jooksvalt on võimalik infot lugeda minu Facebooki leheküljelt:
