Eestikatest ja edasisest

Eile, 21. jaanuaril saavutasin oma 11. Eesti meistritiitli, ka klubide arvestuses tuli Tartu DO karikale, nii et sellegi võitsime. Lisaks võistelnud klubikaaslastele on DO klubi teele saatnud mitmei kohtunikkegi, nii et minu põlvkond on küll olnud DO-s viljakas.

Tartu DO medalistid ja Andres Põhjala

Kahjuks peab tõdema, et konkurents jääb järjest kesisemaks kogu võistlusel erinevates kaalukategooriates. Ehk on tegemist põlvkondade vahetusega ja võib loota, et mõne aja pärast on jälle rahvast palju. Minu lapsepõlve sats on juba vanad ja siis on punt noori, kes veel väga vastu ei saa, aga mingi vahepealne vanus on nagu puudu. Eks siin peame treeneritena kõvasti tööd tegema, et kaugemas tulevikus ikka oleks meil vapraid judokaid matile saata.

Võistluspäev oli sel aastal esimest korda korraldatud nii, et hommikul olid A-klassi võistlused ja siis umbes kella 15 ajal algas täiskasvanute võistlus. Mulle see muidugi väga meeldis, sest ma ei pidanud pühapäeval võistlema ja kohe hommikul siis tööle minema järgmisel päeval. Selle asemel sain rahumeeli laupäeval kodus ärgata, süüa ja mõnuleda niisama, alles siis võistluspaika minna ja umbes kella 19 ajal lõppes võistluspäev.
Siiski peab nentima, et minu jaoks oli võistluste osa üpris veniv, sest nagu tavaliselt jäetakse minu matš viimaseks, mis tähendab, et esimene ja viimase vahel on mitmed tunnid ja keha jaoks on see jahtumine-soojenemine-jahtumine-soojenemine ja nii löövad kõik vanad vigastused välja ja keha väsib märksa rohkem, kui sedasi, et saaksin teha väiksemate pausidega järjest. Nii see aga on alati olnud ja pole midagi teha. Suuresti on põhjuseks ka see, et meedia tuleb tavaliselt lõpupoole. Meediaga seoses, siin on link eilse intervjuuga AK-le: http://sport.err.ee/v/judo/2cae3269-e8ca-416f-a632-1e7aafa1f588/mettis-on-tanavuseks-hooajaks-seadnud-kolm-suuremat-eesmarki

Väga tore oli näha, et minu trenni poistest oli kohal Kaspar publikus ja Samuel. Viimase vend ka võistles. Oli teisigi noori judolapsi vaatamas, mida on tervitatav näha ja eriti vahva on, kui mõni pisike tuleb kätt suruma ja õnne soovima. Kodune kasvatus/judokasvatus on hea töö teinud.

Võitjana sain Salvesti kotikese koos nelja kastmega, millest juba ka kahte mekkisin - üks parem kui teine. Lisaks muidugi diplom ja medal ning Autoga Vanni kinkekaart, nii et auto saab tiitli puhul läikima löödud.

Üks suur pluss kogu selle võistluspäeva juures on see, et näeb palju tuttavaid, kellega paraku enam igapäevaselt kokku ei puutu, saab võistlusmelu vahel muljetada ja see on alati meeldiv.

Mis siin ikka pikalt rääkida, järjekordne tiitel on taskus. Kindlasti ei ole elevus ja emotsioon võrreldav esimeste tiitlitega, aga uhke siiski tiitlit kaitsta.

Palju on küsitud, mis mu edasised plaanid seoses spordiga on ja nagu vaadatud intervjuust kuulda, siis eesmärgid on EM, Universiaad ja MM. Kuid mitte ainult. Mul on avanenud võimalus sõita natuke rohkem, kui need kolm võistlust ning plaanin seda ka kasutada, sest hinges on sportlane endiselt tegev ja ma väga tahan veel selles maailmas kaasa lüüa ja loodan ka mõne senise tulemuse ületada.

Seega on esimesel kvartalil paigas üks välisreis - sõidan veebruari algul nädalaks Belgiasse, kus toimub nii väike turniir kui ka laager.

Belgias toimuva turniiri plakat

Võtan osa mõlemast - seega on ukse ees kohe ka minu selle aasta esimene rahvusvaheline võistlus. Samuti loodan maailma konkurentidega koos head tehnilist vormi laduma hakata sealses laagris.
 Jaanuaris jäi iga-aastane Austria laager vahele seoses traumaga, kuid praeguseks on juba olukord märksa parem ning annab hästi maadelda küll.
Märtsikuus on seoses kodus perekeskis toimuva suurema muudatusega plaan jätta välisreisid vahele, teha kodus korralikku põhja, et aprillikuiseks EM-ks võimalikult hästi valmistuda.
Tõnäoliselt teen aprilli algul ka Ungaris kaasa laagri, et oleks ladusam suurvõistlusele minna. Ehk ka ühe turniiri kas Gruusias või Türgis enne EM-i. Sellest aga juba siis, kui teise kvartali plaanid on konkreetsemalt paigas.

Seega alates veebruarikuust olen jälle rohkem judolainel pärast mõningast pausi ja olen juba ootusärev. Minu facebooki lehe kaudu on võimalik jooksvalt ennast kursis hoida, kus olen, millega tegelen ja võistlustulemused saabuvad samuti sinna, nii et esimesena siis vaim valmis Belgia turniiriks.